LASTEAIAGA KOHANEMINE
Lasteaeda minek on lapse senises elus üks suuremaid ja tähtsamaid muutuseid. Et laps muutusega kenasti kohaneks, peavad koostööd tegema kõik osapooled: lapsevanemad, lasteaiaõpetajad ja laps ise. See koostöö põhineb vastastikusel usaldusel ja positiivsel suhtlemisel. Tavaliselt võtab lasteaiaga kohanemine aega kergemal juhul 10-15 päeva ja raskemal juhul 1-2 kuud.
1. Planeeri lapse lasteaiaga harjutamise aeg oma töögraafikusse. See tähendab, et ei saa esimesest lasteaiapäevast alates minna kell 8 tööle ja tulla lapsele kell 17 järgi. Lapse lasteaeda viimine peaks olema rahulik, mitte ruttav, samuti peaks olema võimalus talle varem järgi minna.
Kindlasti on vaja leida aega õhtul pärast lasteaeda, et laps saaks nüüd vanematega koos olla ja päeva pingeid maha võtta. Laps võib pärast lasteeaiapäeva olla tujukam või jonnakam. Tal on vaja ema ja isa lähedust, tähelepanu. Leidke lapsega koos talle sobiv rahustav tegevus.
2. Ära jää koos lapsega lasteaeda. Pikad lahkuminekud võivad lapse lasteaias kohanemist raskendada. Pigem olla konkreetne: rääkida lapsele, mis teda sellel päeval ees ootab, et ta jääb teiste lastega mängima ja emme-issi lähevad tööle. Kindlasti ütle lapsele, millal sa talle järgi tuled - näiteks peale söömist või peale magamist. Tehke musi-kalli, leppige kokku et lehvitate üksteisele aknast, ja mine siis ära.
3. Tähtis on, et sina ise oleksid seejuures rõõmsameelne, rahulik ja kindlameelne. Laps tunnetab vanema emotsioone ja need kanduvad temale üle. Kui oled närviline, murelik või nutad ise, siis on kindel, et ka laps mõtleb - midagi on valesti, midagi on halvasti.
Kui laps kurvastab, siis anna lasteaiaõpetajale võimalus teda lohutada ja rahustada. Kui laps tajub vanemate usaldust hoidja suhtes, aitab see ka temal uusi lähedussuhteid luua.
4. Olge järjekindlad. Esimesed paar nädalat tasub lastehoius käia ilma vaheaegadeta, st. pigem lühemad päevad, kuid kõigil päevadel. Hiljem võib rütmi muuta.
5. Luba lapsel nutta. Lapse nutt ei tähenda halba – see on tema jaoks normaalne viis oma emotsioone väljendada ja pingest vabaneda. Nutt näitab lapse ärevust, mitte seda, et talle lastehoius ei meeldi. Mõnikord arvavad vanemad nutvat last hoidu jättes, et teevad talle sellega liiga. Laps näitab läbi nutu oma hetkeemotsiooni - rahulolematust uue situatsiooni ja muutusega, kuid see ei tähenda sugugi, et ta ei kohane uue olukorraga, et ta ei ole valmis uue olukorraga kohanema või et uue olukorraga kohanemine teeks talle liiga. Lihtsalt laske lapsel oma emotsioone väljendada.
Küll aga vajab kurb laps tuge ja hoolivust.
Tihti on nii, et kohe kui uks vanemate tagant sulgub, rahuneb laps kiirelt ja hakkab mängima.
6. Turvaelement – andke lapsele kaasa tema lemmikmänguasi või kaisukas. See annab vajaliku turvatunde ja emotsionaalse toe. Nii ei tunne laps end võõras kohas üksi, vaid on koos oma sõbraga.
7. Et üleminek tuttavast keskkonnast uude oleks sujuv, oleks hea last ette valmistada. Hea oleks juba mõnda aega enne lasteaia algust järgida kodus lastehoiule sarnast päevakava (söömise ja magamise aegu). Käige ja tutvuge koos lastehoiu ruumide ja õpetajatega. Rääkige, mida hoius tehakse, kuidas lapsed seal käivad.
Harjutage last ka ema ära käimise kontseptsiooniga. Rääkige, et ema läheb käib poes ära ja tuleb siis tagasi, laps jääb seniks hoidjaga.
Võite tasapisi ka kodus harjutada last sellega, et ema käib ära (poes) ja tuleb siis tagasi. Harjutage ka ise söömist, riietumist, potil käimist, sest nende tegevustega hõlpsamalt toimetulemine muudab lapse enesekindlamaks.
8. Lastele meeldib ja sobib rutiin, see teeb uues olukorras olemise lihtsamaks. Seadke sisse kindlad hommikused tegemised (hambapesu, kammimine). Tehke neid kiirustamata. Lasteaiast koju tulles tehke alati midagi koos: lugege, joonistage, mängige. Siis laps teab seda ühist koos olemist oodata.
9. Tagasilöök tabab ühel hetkel vähemal või suuremal määral kõiki. Alguses võib lasteaias käimine olla lapse jaoks uus ja huvitav, aga kui ta saab aru, et nii jääbki, siis võib tekkida vastuseis - laps keeldub hoidu minemast. Ole kannatlik, jää rahulikuks ja usu, et laps on võimeline kohanema. Ära sea kiireid eesmärke (et ühe nädala pärast on laps kohanenud). Liikuge samm-sammult ja tundke koos rõõmu väikeste edusammude üle.
10. Lastegrupiga liitumine ja suhete loomine eakaaslastega on väiksele lapsele suur väljakutse. Väikesed lapsed on enamasti egoistlikud. Grupiga liitudes õpivad nad oma egoismiga toime tulema: näiteks, et mänguasjad ei ole ainult neile, vaid neid tuleb teistega jagada. Neil tuleb õppida oma järjekorda ootama, õppida toime toime tulema kadedusega täiskasvanu tähelepanu pärast. Nad õpivad ka teineteist aitama, sotsiaalseid oskuseid, grupiliikmeks olemise reegleid terveks eluks.
11. Ka lapsevanemal on raske - tegele enda emotsioonidega. Vanemate jaoks on lapse hoidu panemine sageli raske otsus, mis toob endaga kaasa ärevuse ja mure lapse pärast. Vanemad võivad muretseda selle üle, kas nende lapse eest hoolitsetakse piisavalt, kas ta saab hoius olles piisavalt tähelepanu ja lähedust. Vanemate jaoks on lapse hoidu viimine seotud ka ühe eluetapi lõppemisega suhetes lapsega. See võib tekitada vanemates ärevust ja kurbust lapsest lahkumisel.
Kui oled valmis laskma oma lapsel maailma avastada, tunneb ka laps end rohkem valmis seda tegema. Väikesed lapsed elavad emotsionaalses sünkroonsuses oma vanematega. Kui vanem on last hoidu tuues rahutu ja ärevil, siis laps tunneb end samuti nii. See ärevus takistab lapsel uue keskkonna uurimist ja avastamist.
Uskuge oma lapse võimesse kohaneda, hakkama saada ja lastehoiust rõõmu tunda! Täiskasvanute abiga tuleb laps kohanemisperioodiga kaasnevate emotsioonidega toime ja saab võimaluse uute toredate sotsiaalsete kogemuste omandamiseks.
Artikkel on võetud http://www.emmedeklubi.ee/Vaikelaps/pohjalik-ulevaade-kuidas-aidata-lap…
LASTE ARENGU KIRJELDUSED
1-2 aastase lapse areng
Aastane laps laliseb aktiivselt, kombineerides sealjuures omavahel täis- ja kaashäälikuid. Ta oskab öelda kaks või lausa kolm lihtsat sõna, mis on sageli ainult lapse lähedastele arusaadavad. Kui lapse kõne areng on aeglasem, siis võib olla tegemist konkreetse lapse iseärasusega, kuid see võib viidata ka võimalikule kuulmishäirele. Aastasel lapsel on arenenud žestid: ta oskab lehvitada, sülle tahta, pead raputada, oma lähedastel ja võõrastel inimestel vahet teha ning seetõttu on sel ajal aktuaalne ka võõrastamine. Aastane laps oskab osutada asjadele, mida soovib enda kätte saada, ta nõuab aktiivselt tähelepanu ja teab, kuidas manipuleerida.
Aastane laps tunneb oma nime ära ja reageerib sellele.
Kuni teise eluaastani puudub lastel otsene vajadus teiste omaealistega suhelda - seega ei tasu muretseda, kui teie laps eelistab suurema osa ajast pigem omaette tegutseda. Lapse arengul mängib väga olulist rolli hoopis aktiivne kontakt lähedastega: temaga tuleb rääkida, talle laulda, jutte lugeda või jutustada, teda paitada, masseerida, temaga koos võimelda ning jalutamas käia. Kõige tavalisemad igapäevased tegevused soodustavad märkimisväärselt ja igakülgselt lapse arengut.
KÕNE ARENG
Laps hakkab kasutama lühikesi, 1-2 silbilisi sõnu.
Laps nimetab tegevusi (nt süüa, juua), nimisõnu (nt mõmmi, auto) ja isikuid (nt emme, issi).
Laps näitab nimetatud kehaosi või esemeid.
Laps täidab lihtsamaid korraldusi (nt vii pall issile).
Laps vastab lihtsatele küsimustele (nt kus on auto?).
Laps kasutab kehakeelt ja osutab.
Laps hääldab selgelt enamikku täishäälikutest.
Tavapäraselt on teise eluaasta lõpuks lapse sõnavaras vähemalt 20-50 sõna.
2-3 aastased
Teisel eluaastal muutuvad lapsed kõndimisel kindlamaks ja kolmandal eluaastal suudab enamus lapsi ka hüpata ja joosta. Oluline areng toimub peenmotoorikas – lapse haaramisliigutus täpsustub ja võimaldab haarata väga erineva kuju ja suurusega esemeid. Areneb kahe käe koostöö. Juba esimese eluaasta lõpus näitab enamus lapsi üles initsiatiivi söömisel ise lusikat või tassi kasutada. Need oskused täiustuvad teisel eluaastal ning kolmandal eluaastal suudavad paljud lapsed süüa juba üsna iseseisvalt ja puhtalt. Selles vanuses õpivad lapsed ka tualetti kasutama ja käsi pesema. Riietumisel õpitakse enne riideid seljast võtma ja kolmanda eluaasta lõpus suudab enamus lapsi ka ise lihtsamaid riideid selga panna, kuigi võivad veel kohati suunamist vajada. Sel perioodil õpivad lapsed kasutama asju funktsioonipäraselt ja arvestavad tegutsedes asjade omadustega – ümmargusi asju saab veeretada ja kandilisi üksteise otsa laduda; lusikaga süüakse, pliiatsiga joonistatakse ja võtmega avatakse uksi. Üksikud tegevused seotakse kokku ka süzeega järgnevusteks ning imiteeritakse täiskasvanute käitumist – nukule antakse süüa ja pannakse ta seejärel magama.
Lisaks sellele hakkavad selles vanuse lapsed end eristama täiskasvanust ja mõistavad, et nende soovid ei pruugi täiskasvanute omadega kokku langeda. Lapsed naudivad ise hakkama saamist ja seda, kui neil lastakse uusi tegevusi proovida.
Kõne areng
Lapse üksikutest sõnadest saavad laused ja lapsega saab juba igapäevastel teemadel pikemalt arutada.
Laps mõistab situatsiooniga seotud kõnet ja korraldusi.
Laps eristab oma pereliikmete hääli ja tuttavaid helisid.
Laps kuulab täiskasvanu kõnet tähelepanelikult ning kordab sõnu ja lauseid.
Laps hoiab täiskasvanuga suheldes silmsidet.
Lapse kasutab enamasti 1-2-silbilisi sõnu ning võib pikemaid sõnu lühendada.
Laps hääldab sõnades õigesti lihtsamaid häälikuid: /a, e, i, o, u, p, m, t, l/.
Laps kasutab suheldes 1-2-sõnalisi väljendeid, mis ei pruugi esialgu olla grammatiliselt õiged.
Soovitusi lapse kõne arendamiseks:
Lapse kõne ja väljendusoskuse soodustamiseks saatke enda ja lapse tegevust kõnega ning vestelge lapsega igapäevategevuste käigus võimalikult palju. Eeskuju toel õpib laps paremini ja julgemalt väljenduma ning nii paranevad ka tema sõnakasutus ja lauseehitus.
Suunake ka last kommenteerima enda ja teiste tegevust. Kasutage selleks korralduse (nt Räägi mulle, mida sa karuga teed?), mitte küsimuse vormi. Ergutage last küsima ja rääkima sellest, mida ta näeb või kuuleb.
Vestelge lapsega toimunud ja eelseisvatest sündmustest. Kasutage vestluste käigus lapse jaoks uusi sõnu ning selgitage lapsele sõna tähendust. Ärge kasutage kõnes titalikke väljendeid, nt mammud, tuttu, ninnu jms.
Kasutage oma kõnes võimalikult palju omadussõnu ja mõisteid. Detailide nimetuste ja omadussõnade mõistmise ja kasutamisoskuse kujundamiseks võib kasutada piltide ja joonistuste täiendamist ning võrdlemist (näiteks pikad mustad patsid, lühikesed heledad juuksed; suur valge kann jne).
Tähelepanu tuleks pöörata tegusõnade kasutamisele. Oluline on, et laps kuuleks ja kasutaks tegusõnu koos laienditega (lõikab noaga, lõikab riiet jne).
Otstarbekas on aidata kujutlusi ja seeläbi ka sõna tähendusi täpsustada, esitades suunavaid küsimusi, nt Mida … teha saab? Kuhu …pannakse? Millise kujuga /mis värvi/ mis maitsega…on? Kus …elab? Millest tehtud on?
Ergutage last inim- ja/või looma kujukestega loovalt mängima, pannes need omavahel rääkima ehk õpetage lapsele moodustama lauseid dialoogis kahe mänguasja vahel (laps ja täiskasvanu vahelduvates rollides).
Korrake lapse valesti öeldud sõna/lauset oma kõnes mitu korda õigesti. NB! See ei ole vigadele tähelepanu pööramine ja nende parandamine, vaid õige kõne näidise andmine.
Lugege lapsele sageli jutukesi ette, jutustage loetut oma sõnadega ümber ja/või laske ka lapsel kuuldud lugu võimalikult iseseisvalt teile jutustada. Raamatut lugedes osutage detailidele või tegelastele.
Lapse sõnavara, mõtlemise ja tähelepanu arendamiseks sobivad mitmesugused sortimismängud ja asjade liigitamine (värvuse, pikkuse, vormi, suuruse, mõiste järgi). Nt. paluge lapsel ühte karpi korjata loomad, teise riided vms ning nimetada igat eset eraldi; paluge lapsel leida (või otsige koos) poest rohelisi asju, tänaval musti autosid jne.
Suulised korraldused/juhised esitage lapsele selgelt, lihtsalt ja positiivselt, vältige negatiivseid vorme ( soovitavalt palun pane uks kinni, mitte ära jäta ust lahti )
Kõnet arendavad ka käelised tegevused, nt kääridega lõikamine (nt mööda joont lõikamine; esialgu võite paberit ise hoida), voolimine, rebimine, pliiatsitega värvimine/joonistamine.
Kasutatud allikad:
0-3-aastased lapsed. https://sisu.ut.ee/evidobjekt/0-3-aastased-lapsed/
1-2-aastane laps. https://koneravi.ee/portfolio/1-2-aastane/
2-3-aastane laps. https://koneravi.ee/portfolio/2-3-aastane/
„Lapse kõne arendamine", koostajad Merit Hallop ja Marika Padrik, TÜ 2009
3 - 4 aastase lapse areng
SOTSIAALSED OSKUSED:
3-4-aastane laps on aktiivne tegutseja, kes tahab olla iseseisev, kuid sageli ei ole tal enda suutlikkusest ettekujutust. Ta väärtustab oma saavutusi ja tunneb nende üle uhkust, kuid vajab oma tegevuse tunnustamist ja pidevat tähelepanu ka täiskasvanu poolt. Seetõttu on oluline anda lapse käitumisele positiivset tagasisidet ning kiitke teda hooliva ja abistava käitumise eest. Ebaõnnestumiste korral lohutage last ja aidake tal enda tunnetega toime tulla, see aitab kaasa enesekindluse ja turvalisuse suurendamisele.
Soosige ja soodustage igati 3-4-aastase lapse iseseisvust ja isetegemist. Näiteks riietumine võtab tal küll rohkem aega, kuid lubage tal võimalikult sageli siiski ise riietuda.
3-4-aastasena õpib laps mängima kõrvuti ühe-kahe lapsega ning lapsed hakkavad mängima rollimänge ehk laps võtab mõne täiskasvanu rolli ja hakkab tegutsema vastavalt rollile – ema, arst, müüja jms. Selles vanuses laps küll osaleb ühistegevuses (näiteks ehitusmängus, rollimängus, kunstitegevuses), kuid eelistab siiski üht mängukaaslast rühmale. Meelsasti osaleb ja huvitub võistlusmängudest ning tahab mängus olla edukas. Eakaaslastega konflikti sattudes võib reageerida agressiivselt (nt lööb kaaslast). Selgitage lapsele sõbralikult, kuidas lahendada vaidlusi ja konfliktsituatsioone.
KÕNE ARENG
3-4-aastane laps väljendab sõnaliselt lihtsamaid emotsioone, soove, tahtmisi, seisukohti ning püüab jõuda kokkulepeteni. Sõnavara kasv on pidev (areneb edasi baassõnavara), kuid põhirõhk on selles vanuses grammatika omandamisel. 3-aastaste laste puhul võib esineda pikemate sõnade hääldamisel lühendamist ning samas ei ole paljudel lastel veel kujunenud ühe või mitme raskemini hääldatava hääliku (/r/, /s/, /k/, /õ/, /ü/) õige hääldus. Samas võivad nad häälikutest veel L-i ja T-i hääldada titalikult pehmelt.
3-aastastel lastel võib esineda kiirkõnet. Lastel on palju muljeid, mida tahaks teistega jagada, kuid paraku ei ole kõne areng veel mõtlemise arengule järele jõudnud. Seepärast võib laps hakata kordama silpi (nt mi-mi-mi) või sõna (nt mina-mina-mina). Seda ei saa nimetada kogelemiseks, vaid tegemist on sellisel juhul kiirkõne ehk kordamisega, mille ajal laps püüab leida sobivat sõna. Enamasti möödub kiirkõne iseenesest. Mõned lapsed aga võivad silpe ja sõnu kordama jäädagi ning siis on vajalik pöörduda logopeedi juurde.
Oluline on meeles pidada, et lapsed õpivad õigesti hääldama täiskasvanu kõnet kuulates ja jäljendades. Nagu ka muud kõne elemendid, omandavad lapsed õige häälduse erineva kiirusega. Eesti keelt kõneleval lapsel peaks hääldus (nii silbi- ja vältestruktuur kui ka häälikkoostis) olema välja kujunenud umbes 5a vanuselt.
Soovitusi lapse kõne arendamiseks:
Lapse kõne ja väljendusoskuse soodustamiseks saatke enda ja lapse tegevust kõnega ning vestelge lapsega igapäevategevuste käigus võimalikult palju. Eeskuju toel õpib laps paremini ja julgemalt väljenduma ning nii paranevad ka tema sõnakasutus ja lauseehitus.
Suunake ka last kommenteerima enda ja teiste tegevust. Kasutage selleks korralduse (nt Räägi mulle, mida sa karuga teed?), mitte küsimuse vormi. Ergutage last küsima ja rääkima sellest, mida ta näeb või kuuleb.
Vestelge lapsega toimunud ja eelseisvatest sündmustest. Kasutage vestluste käigus lapse jaoks uusi sõnu ning selgitage lapsele sõna tähendust. Ärge kasutage kõnes titalikke väljendeid, nt mammud, tuttu, ninnu jms.
Kasutage oma kõnes võimalikult palju omadussõnu ja mõisteid. Detailide nimetuste ja omadussõnade mõistmise ja kasutamisoskuse kujundamiseks võib kasutada piltide ja joonistuste täiendamist ning võrdlemist (näiteks pikad mustad patsid, lühikesed heledad juuksed; suur valge kann jne).
Tähelepanu tuleks pöörata tegusõnade kasutamisele. Oluline on, et laps kuuleks ja kasutaks tegusõnu koos laienditega (lõikab noaga, lõikab riiet jne).
Otstarbekas on aidata kujutlusi ja seeläbi ka sõna tähendusi täpsustada, esitades suunavaid küsimusi, nt Mida … teha saab? Kuhu …pannakse? Millise kujuga /mis värvi/ mis maitsega…on? Kus …elab? Millest tehtud on?
Ergutage last inim- ja/või loomakujukestega loovalt mängima, pannes need omavahel rääkima ehk õpetage lapsele moodustama lauseid dialoogis kahe mänguasja vahel (laps ja täiskasvanu vahelduvates rollides).
Korrake lapse valestiöeldud sõna/lauset oma kõnes mitu korda õigesti. NB! See ei ole vigadele tähelepanu pööramine ja nende parandamine, vaid õige kõnenäidise andmine.
Lugege lapsele sageli jutukesi ette, jutustage loetut oma sõnadega ümber ja/või laske ka lapsel kuuldud lugu võimalikult iseseisvalt teile jutustada. Raamatut lugedes osutage detailidele või tegelastele.
Lapse sõnavara, mõtlemise ja tähelepanu arendamiseks sobivad mitmesugused sortimismängud ja asjade liigitamine (värvuse, pikkuse, vormi, suuruse, mõiste järgi). Nt. paluge lapsel ühte karpi korjata loomad, teise riided vms ning nimetada igat eset eraldi; paluge lapsel leida (või otsige koos) poest rohelisi asju, tänaval musti autosid jne.
Suulised korraldused/juhised esitage lapsele selgelt, lihtsalt ja positiivselt, vältige negatiivseid vorme ( soovitavalt palun pane uks kinni, mitte ära jäta ust lahti )
Kõnet arendavad ka käelised tegevused, nt kääridega lõikamine (nt mööda joont lõikamine; esialgu võite paberit ise hoida), voolimine, rebimine, pliiatsitega värvimine/joonistamine.
Kasutatud allikad: „Lapse kõne arendamine", koostajad Merit Hallop ja Marika Padrik, TÜ 2009
FÜÜSILINE ARENG
Neljaastane laps peab ise saama kinni ja lahti teha nööpe. Ta suudab joonistamisel oma kätt valitseda ja rebida ning lõigata mööda sirgjoont. Lapsed suudavad kahe jalaga hüpates edasi liikuda, pugeda ja roomata toolide, pinkide ning nööri alt läbi. Täpsusviskel suudavad nad palli vista umbes kahe sammu kauguselt kasti. Oskavad palli üles visata ja kinni püüda, põrgata ja püüda suurt palli. Seista ühel jalal toeta 8 sek ja hüpata harki-kokku.
VAIMNE ARENG:
3-4A AASTANE LÄHTUB OMA TEGEVUSTES UUDISHIMUST. Esemete vaatlemisel oskab laps näha nendevahelisi seoseid, omadusi, sarnasusi, erinevusi. Just võrdlemisel
SAAD MIND AIDATA KUI:
Innustad mind jutustama päeval toimunust, vaadatud filmist, sõpradest.
Mängid minuga liikumismänge, lauamänge, osavusmänge, sportmänge.
Lubad mul kääridega lõigata, rebida. Lükkida pärleid ja juhendad mind.
Annad mul võimalust joonistada, värvida, õpetad mulle värvide nimetusi ja suunad õiget pliiatsi- ja lusikahoidu.
Juhid minu tähelepanu ümbruskonnast toimuvale. (Näe traktor sõidab. Suur kollane traktor…)
Loed mulle igal õhtul unejuttu ja vestled minuga erinevatel olulistel teemadel.
Lased mul palju õues, värskes õhus mängida.
Lased mul ISE asju teha J
Õpeta mind loendama, sorteerima esemeid värvi, suuruse ja kuju järgi.
Teeme koos perega toredaid asju – käime külas, loomaaias, muuseumis, teatris jne
4 - 5 a lapse areng
SOTSIAALSED OSKUSED:
4-5-aastane laps on aktiivne tegutseja, kes omandab uusi teadmisi praktiliste kogemuste ja kõne kaudu. Ta naudib rühma kuulumist, eakaaslaste seltsi ja ühistegevusi ning teeb meelsasti eesmärgi saavutamiseks koostööd. Kuid selles vanuses on laps eriti tundlik teiste hinnangute suhtes – need mõjutavad otseselt tema enesehinnangut. Lapse enesehinnangu toetamiseks rõhutage võimalikult sageli lapse tugevaid külgi ning ebaõnnestumiste korral lohutage last. Selles vanuses hakkab lapsel avalduma huvi sooliste erinevuste suhtes ja sellega peab kasvatamisel kindlasti arvestama.
Selles vanuses lapsed üldiselt naudivad eakaaslaste seltskonda. Seega võimaldage lapsel suhelda eakaaslastega – laps kogeb ja harjutab oma suhtlemis – ja sotsiaalseid oskusi ning õpib teistega arvestama. Lapsed on suutelised oma emotsioone valitsema, see aga ei võimalda oma tundmusi nii intensiivselt läbi elada kui varem. Seetõttu võivad nad olla peale enesevalitsemist nõudnud tegevusi (teatrietendus, külaskäik) rahutud ja lärmakad – nii nad elavad välja endasse kogunenud pingeid.
4-5-aastase lapse kõne areng peaks võimaldama lahendada arusaamatused sõnaliselt. Õpetage teda probleemsetes olukordades probleeme sõnaliselt lahendama ning selgitage talle, millised eelised on sõnalisel lahendusel. Vajadusel harjutage seda.
Tundmused on muutunud püsivamaks (sõprus) ja fantaasia on väga aktiivne. Tähelepanu on püsiv. 4-5-aastane laps tegutseb lühikest aega iseseisvalt, kuid tegutsemiskindluse saavutamiseks vajab veel täiskasvanu abi. Eakaaslased mõjuvad motiveerivalt ning koos nendega tegutseb enamasti meelsasti. Ta on võimeline keskenduma huvipakkuvale tegevusele mõnikümmend minutit. Tal on ettekujutlus numbritest, tähtedest ja sümbolitest ning ta oskab vaadelda ja märgata detaile, olulisi tunnuseid ja seoseid.
KÕNE ARENG
4-aastaste laste hääldamine hakkab lähenema keelenormile, üksikuid raskusi võib esineda pikemate sõnade, tundmatute sõnade ja konsonantühendite (eriti /r/, /s/ ja /k/ häälikut sisaldavate) hääldamisel. Hääldamise areng ja arendamine on seotud häälikute kuulmise ja eristamise ning üldise kõne arenguga. Korrektse hääldamise aluseks on artikulatsiooniaparaadi osade – keele, huulte, pehme suulae, lõualiigese – hea toonus ja liikuvus.
Lapsed õpivad õigesti hääldama täiskasvanu kõnet kuulates ja jäljendades.
Olulisel kohal on vestlused ja arutelud koos lapsega, raamatute, juttude ettelugemine, et laps kuuleks täiskasvanu kõnet, keele õigeid grammatilisi vorme, omandaks uut sõnavara ning avarduks lapse maailmapilt. Nagu ka muud kõne elemendid, omandavad lapsed õige häälduse erineva kiirusega. Eesti keelt kõneleval lapsel peaks hääldus (nii silbi- ja vältestruktuur kui ka häälikkoostis) olema välja kujunenud umbes 5a vanuselt.
Soovitusi lapse kõne arendamiseks:
Lapse kõne ja väljendusoskuse soodustamiseks saatke oma tegevust kõnega ja vestelge lapsega igapäevategevuste käigus võimalikult palju. Eeskuju toel õpib laps paremini ja julgemalt väljenduma ning nii paranevad ka tema sõnakasutus ja lauseehitus.
Kasutage oma kõnes võimalikult palju omadussõnu ja erinevaid mõisteid. Detailide nimetuste ja omadussõnade mõistmise ja kasutamisoskuse kujundamiseks võib kasutada piltide ja joonistuste täiendamist ning võrdlemist (näiteks pikad mustad patsid, lühikesed heledad juuksed; ümmargune/kandiline nägu jne).
Innustage last oma kogemustest, tegevustest ja soovidest rääkima ja nende üle arutlema. Vajaduse korral täiendage lapse kõnet uute sõnadega või korrake lapse ütlust ise õigesti.
NB! See ei ole vigadele tähelepanu pööramine ja nende parandamine, vaid õige kõnenäidise andmine.
Laske lapsel reaalset eset või pildil kujutatud eset kirjeldada abistavate küsimuste või näidiskirjelduse abil. Näiteks õhutage teda kirjeldama, milline näeb välja maja, tuba, päkapikk, mis maitsega on toit jne.
Kuulmistähelepanu, kuulamisoskuse ja kõne arendamiseks jutustage või lugege lapsele sageli lühijutte ette ning laske lapsel kuuldud lugu võimalikult iseseisvalt teile jutustada ja/või esitage loo kohta küsimusi – nii jõuab ka laps kuuldud teksti mõtteni (ning selleks sobiva loo korral võiks ka lapse käest küsida, kuidas tema ise oleks sellises olukorras käitunud). Raamatut lugedes osutage detailidele ning tegelastele.
Kasutatud allikad: „Lapse kõne arendamine", koostajad Merit Hallop ja Marika Padrik, TÜ 2009
FÜÜSILINE ARENG
Selles vanuses lapse füüsilisel arengul on oluline tähtsus osavuse ja tasakaalu arendamisel. Laps peab suutma ühel jalal seista ja hüpata, hüpata ette-taha-kõrvale tasakaalu kaotamata. Lapsele on head täpsusviske mängud, mis treenivad silma ja käe koostööd. Võib alustada suusatamise õpetamist. Värvimisel, kirjutamisel ja joonistamisel jälgida õiget pintsli- ja pliiatsihoidu ja seda, et käsi ei oleks krampis. Kääridega lõikmaisel ja rebimisel suudab laps jälgida kõverjoont – lõigata ja rebida ringe. 4-5a aastane suudab joonistada joonise järgi ruudu, kolmnurga, puuduvad kehaosad ning kirjutada oma nime.
VAIMNE ARENG
Lapsel hakkab kujunema terviklik arusaam ümbritsevast: ta mõistab keerukaid sõltuvussuhteid ümbritsevast elust (mis mõjutab taime kasvu), laps saab aru mõistatustest ja vanasõnadest. Mõtlemine tugineb lapse enda saadud kogemustele, tegevuse kaudu saadud teadmistele ja oskustele. Täiskasvanult saadud teadmised tahab laps oma tegevustes järele proovida. 4-5a laps oskab loendada 10-ni, ära tunda geomeetrilisi kujundeid (ring, ruut, kolmnurk, ristkülik), mõista aastaaegade vaheldumist, leida üles paarid esemete seast, leida sõnadele vastandsõnad, nimetada trükitähti, ära tunda sõna algustähe hääliku ehk millega sõna algab.
SAAD MIND AIDATA KUI:
Räägid mulle oma tunnetest ja küsid minult, kuidas ma end tunnen.
Innustad mind jutustama päeval toimunust, vaadatud filmist, sõpradest.
Nõuad minult alustatud töö lõpetamist ja enda järel koristamist
Mängid minuga liikumismänge, lauamänge, osavusmänge, sportmänge.
Lubad mul kääridega lõigata ja juhendad mind.
Teed minuga kodus kirja eelharjutusi, ruutude jäljendamist ruudulisel paberil, lainelist joont, kriipse, täppe, ringe.
Vastad väsimatult minu kõikidele küsimustele või suunad infot otsima raamatutest, arvutist.
Juhid minu tähelepanu looduses toimuvatele muutustele.
Kuulad minu jutustusi, õpetad mulle tähti.
Loed mulle igal õhtul unejuttu ja vestled minuga erinevatel olulistel teemadel.
Lased mul palju õues, värskes õhus mängida.
Teeme koos perega toredaid asju – käime külas, loomaaias, muuseumis, teatris jne
5 - 6 a lapse areng
5-6-aastane on oma tegevustes eelkõige orienteeritud tunnustusele, tähelepanule ja emotsionaalsele toetusele. Selles vanuses lapse käitumine on üldjuhul teadvustatud – ta võib oma käitumist selgitada. Lapsele on väga oluline kiitus ja täiskasvanu eeskuju. Oluline on viibida eakaaslaste seltskonnas, see annab talle võimaluse leida oma koht maailmas. Laps võrdleb end, oma toiminguid eakaaslastega.
SOTSIAALSED OSKUSED:
5-6-aastane laps peaks suutma keskenduda ühele konkreetsele tegevusele juba 20 – 30 minutit. Lapse mängule on omane suur iseseisvus ning rollimänge mängides kasvab koos lapse vanusega ka nõudlikkus rolli täitmise suhtes – enne mängu arutletakse kaaslasega mängusüžee üle (kõigepealt söödame lapsi, siis läheme nendega jalutama), lepitakse kokku rollijaotus (mina olen ehitaja, sina oled autojuht) ning luuakse mängukeskkond (olemasolevad mänguasjad, meisterdavad puuduolevad mänguasjad, ehitavad vajalikud ehitised). Mängudes ja tegevustes järgib reegleid ning jälgib tähelepanelikult kokkulepitud reeglite täitmist ka teiste poolt. Sageli eelistavad nad omasoolisi mängukaaslasi ning enamasti on kujunenud esimesed sõprussuhted. Selles vanuses lapsed peaksid tajuma ka teiste inimeste emotsioone ja seisukohti ning arvestama sellega käitumises ja vestluses.
VAIMNE ARENG
5-6 aastane peab oma koolieelse arengu ning ka õppimise tulemusel midagi teadma ja oskama, kuid kõik need teadmised peab ta omandama täiskasvanute suunamisel ja iseenda soovil, oma loomulikust uudishimust, huvist maailma ja asjade ja nähtuste vastu. 5-6 aastane laps oskan loendada kümneni, orienteeruda ruumis: vasak-parem, üleval-all, ääres-keskel, nurgas. Ta tunneb aastaaegu ja nende järjekorda. Teab oma sünnipäeva. Tunneb tähti, kuuleb häälikuid sõnas, määrab nende järjekorda. Tihti on see vanus, kus lapsed hakkavad juba kokku lugema lühemaid sõnu.
Kõnes ei tohiks enam esineda hääldusvigu, eksimusi võib esineda lapsele tundmatute, võõrsõnade ning harva kasutatavate ja keerulise struktuuriga sõnade hääldamisel. Kuid kui laps ka hääldamisel eksib, peaks ta suutma hääldust õige näidise järgi parandada.
5-6-aastane laps kasutab kõnes nii liigi- kui üldnimetusi ning areneb omadussõnade kasutamise oskus. Ta mõistab ja kasutab õigesti aega väljendavaid nimisõnu hommik, päev, õhtu, öö ning eile, täna, homme. Seoses tärkava huviga sotsiaalsete suhete ja eetiliste probleemide vastu, hakkab laps rohkem kasutama inimest ja inimese tegevust iseloomustavaid sõnu (nt kurb, õnnelik, aus, lohakas). Ta mõistab ja kasutab omadussõna võrdlusastmeid, tegusõna täis- ja lihtminevikku ning tingivat kõneviisi. Laps hakkab järjest enam arvestama kuulajat: lapse kõne on vähem situatiivne, st mõistetav ka väljaspool konkreetset situatsiooni.
5-6-aastastel lastel kujuneb oskus eristada häälikuid lühemates sõnades, milles ei esine sulghäälikuid või kaashäälikuühendeid. Häälikanalüüsi oskuse kujundamisele peaks selles vanuses suurt tähelepanu pöörama. Tunneb huvi tähtede ja numbrimärkide vastu.
Soovitusi lapse kõne arendamiseks:
tutvustada lapsele erinevaid võõrsõnu ja harjutada nende hääldamist;
pikemate, 3-5silbiliste konsonantühendeid sisaldavate sõna hääldamine, nt krokodill, vahvlikook;
rühmitamisülesanded ühe konkreetse tunnuse alusel ning rühmitusaluste leidmine ja põhjendamine;
mõistatusülesanded: täiskasvanu kirjeldab mõnda nähtust või objekti ning laps arvab. Näidise alusel koostab ka laps selliseid „mõistatusi" täiskasvanule lahendamiseks;
selgitage lapse Teie enda, tema või raamatutegelase tundeid ja käitumist. Suunake last arutlema enda ja kaaslaste käitumise üle, andma käitumisele hinnanguid ja neid põhjendama;
õpetage last tehtust kokkuvõtteid tegema ja plaane koostama, kasutades vastavaid määrsõnu (nt Eile tegime …, Käisime …, Mida me homme teeme?);
abstraktsemate sõnade tutvustamiseks, millel puudub vahetus seos tajuga, saab kasutada lühitekste, kus kirjeldatakse kellegi käitumist lapsele tuttavas situatsioonis, tegelase mõtteid ja tundeid;
harjutada objektide järjestust (ees, järel), ajasuhteid (enne, pärast, varem, hiljem) ja ruumisuhteid väljendavate sõnade mõistmist ja kasutamist;
laske lapsel jutustada korduvalt loetud, kuuldud loo järgi.
FÜÜSILINE ARENG
.Selles vanuses laps tunneb huvi oma kehalise võimete ja tulemuste vastu. Samas ei tohi võitu üle tähtsustada. Eriti oluline on füüsolises arengus peenmotoorika areng (sõrmede töö). Oluline on ka mõlema käe koostöö (nt kartuli koorimine). 6-7 aastane oskab sooritada täpsusviskeid, hüpata hüppenööriga, ühel jalal hüoates pöörata, ronida redelil vahelduva sammuga, sõita kaherattalise jalgrattaga, punuda patsi.
SAAD MIND AIDATA KUI:
Räägid mulle oma tunnetest ja küsid minult, kuidas ma end tunnen.
Innustad mind jutustama päeval toimunust, vaadatud filmist, sõpradest.
Nõuad minult alustatud töö lõpetamist ja enda järel koristamist
Mängid minuga liikumismänge, lauamänge, osavusmänge, sportmänge.
Lubad mul kääridega lõigata ja juhendad mind.
Teed minuga kodus kirja eelharjutusi, ruutude jäljendamist ruudulisel paberil, lainelist joont, kriipse, täppe, ringe.
Vastad väsimatult minu kõikidele küsimustele või suunad infot otsima raamatutest, arvutist.
Juhid minu tähelepanu looduses toimuvatele muutustele.
Kuulad minu jutustusi, õpetad mulle tähti.
Loed mulle igal õhtul unejuttu ja vestled minuga erinevatel olulistel teemadel.
Lased mul palju õues, värskes õhus mängida.
Teeme koos perega toredaid asju – käime külas, loomaaias, muuseumis, teatris jne
6 - 7a lapse areng
Seitsmeaastasel on lapsel on soov mõelda ja lahendada juba ülesandeid, mis ei ole seotud pelgalt mänguga. Lapsel on soov õppida, omandada uusi teadmisi, täita täiskasvanud juhendaja nõudmisi. Oluliseks motiiviks saab eakaaslaste positiivne hinnang ja sümpaatia. Grupis hakkab lastel kujunema oma positsioon, organisaatori oskused ja harjumused.
Selles vanuses laps püüab kõigega iseseisvalt hakkama saada ning on tundlik oma ebaõnnestumiste ja teiste hinnangute suhtes. Tegutsedes toetubki ta oma tegevuse kohta tulnud tagasisidele, eakaaslaste antud hinnangutele ja võrdlusele teistega. Lähedastelt inimestelt otsib 6-7-aastane laps vastastikkust mõistmist ja kaasaelamist oma tunnetele. Seitsmeaastane peaks oskama märgata kaaslase tundeid, olla tähelepanelik ja abivalmis.
Lasteaias on koolieelikute päevakavas tegevusi, mis soodustavat sujuvat sisseelamist kooliellu. Enam tähelepanu pööratakse psüühiliste protsesside, taju, mälu, kujutluste ja mõttetöö arendamisele ning õppimise alusoskuste kujundamisele. Koolivalmiduse puhul on olulised kolm arenguaspekti: vaimne, sotsiaalne ja füüsiline.
SOTSIAALSED OSKUSED:
Soov õppida. Huvi uute teadmiste ja oskuste vastu. Vanem saab lapse huvi hoida ja õhutada, jagades lapsele positiivseid signaale, mis on seotud õppimisega. Soov töötada koos täiskasvanuga.
Soov tegutseda koos eakaaslastega. Ühine tegutsemine konkreets