Õppe- ja kasvatustegevused valdkonniti ja nende üldised osaoskused:
Mina ja keskkond - sihipärane vaatlus, õppekäigud, arutlemine-vestlemine, katsete tegemine, mudelite ja plaanide tegemine, ehitusmängude mängimine, laste teatmeteoste kasutamine, meediakasvatus.
Keel ja kõne - lastekirjandusega tutvumine; esemete, mänguasjade, piltide vaatlus; jutustamine, luuletuste õppimine; vestlemine; arutamine; lavastus- ja situatsioonimängude mängimine; fantaasiajutustamine, sõna- ja häälikumängud; kirjutamise eelharjutused, tähtede õpe, lugemine ja kirjutamine
Matemaatika - rühmitamine, järjestamine, võrdlemine, arvutamine, mõõtmine (suurused), kujundite tundmaõppimine, orienteerumine ajas ja ruumis.
Kunst - meisterdamine, voolimine, kleepimine, joonistamine, maalimine ja eritehnikad. Lasteaed on kunsti kallakuga ja meil töötab ateljees eraldi kunstiõpetaja, kes tegusteb lastega väikestes gruppides (max 10 last)
Muusika – mäng lastepillidel, laulmine, muusikalis-rütmiline liikumine, musitseerimine, muusika kuulamine
Liikumine – kehalise kasvatuse alased teadmised, põhiliikumised, liikumismängud, erinevad spordialad (võimlemine, kelgutamine jt), tants ja rütmika.
Laste arengu jälgimine
Lapse arengu hindamine ja analüüsimine on oluline lapse positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks, tema eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga. Kõikide last puudutavate küsimuste puhul lähtutakse andmekaitseseadusest ja lastevanemate kirjalikust nõusolekust.
Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskuste ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.Olulisel kohal on pedagoogiline dokumenteerimine ja analüüs.
Lapse arengut kirjeldatakse lapsest lähtuvalt, väärtustades saavutatut ning tunnustades lapse toimetulekut, arenemist, positiivseid hoiakuid ja huve.
Lapse arengu fikseerivad õpetajad õppeaasta jooksul Arengu jälgimise mängu ja arenguvestluse tulemuste põhjal. Koolieelikutele täidetakse Koolivalmiduskaart eliis.ee keskkonnas.
Lapse arengu hindamine ja analüüsimine on oluline lapse positiivse enesehinnangu ja arengu toetamiseks, tema eripära mõistmiseks, erivajaduste väljaselgitamiseks ning õppe- ja kasvatustegevuse kavandamiseks koostöös lapsevanemaga.
Lapse arengu hindamine on osa igapäevasest õppe- ja kasvatusprotsessist. Lapse arengu hindamise aluseks on eeldatavad üldoskused ning õppe- ja kasvatustegevuse valdkondade tulemused.
Üks kord aastas (koolieelikutel õppeaasta I poolel, nooremates rühmades õppeaasta II poolel) enne arenguvestluse toimumist, viiakse iga lapsega läbi Lapse arengu jälgimise mäng J. Rebane, K. Kirbits, R. Varik (2011) raamatu „Arengu jälgimise mäng" abil, mis võimaldab mänguliselt välja selgitada 3-7-aastaste laste arengu hetkeseisu. Rühmaõpetaja fikseerib Arengu jälgimise mängu tulemused vastavas tabelis.
Arenguvestlus lapse vanematega toimub üks kord aastas, et vestelda lapse arengust. Lapsevanem saab enne arenguvestlust ettevalmistava küsimustiku. Arenguvestluse lõppedes vormistatakse arenguvestluse kokkuvõtteleht, kus tuuakse välja nii lapse tugevad kui ka toetust vajavad küljed ning tegevused lapse arengu toetamiseks.
Koolieelikutele täidetakse Koolivalmiduskaart. Sügisel viiakse kooliminejatega läbi sotsiaalsete oskuste mäng ("Reis mööda põnevaid teid. Mäng 6-7a a laste sotsiaalsete oskuste hindamiseks" K.Kirbits 2014)